energia
Into: Söök ja jook 
Kuidas valime toitu Säilitamine - enam või vähem säästev?
Toiduainete (eriti kiirestiriknevate) säilitamiseks kasutame me majapidamises peamiselt külmikut ja sügavkülmikut (lisaks sahvrile ja keldrile).
Järgnevalt on toodud mõned näpunäited külmiku soetamiseks ja selle hooldamiseks, et saaksime selle kasulikkust täiel määral nautida:
Külmik on kodus üks suurimaid elektritarvitajad (aastas ca 400 kWh elektrienergiat - 1/3 väiksema kodu vajadusest). Seega on külmikute kasutamisel suur energiasäästupotentsiaal.
Vali külmikule ruumis sobiv koht. Külmikut ei (...) Read more
toit
,
energia
,
energia
,
toit
Into: Söök ja jook Kuidas valmistame toitu Toidu valmistamine
Kuidas valmistatud toit maitseb kõige paremini ja on keskkonnasõbralik?
Võimalusi toidu valmistamiseks on mitmeid:
gaasi- ja elektripliidid ning -ahjud,
mikrolaineahjud,
lõkked ja grillid.
Mõned näpunäited pliitide efektiivsest kasutamise ning pliitide valiku kohta
Hoia pliidi keeduplaadid, praeahi ja keedunõud puhtana, et nende külge kogunenud mustus ei takistaks soojusülekannet.
Kasuta õigeid nõusid. Elektripliidil kasuta tasapinnalise põhjaga kastrulit, kumerate põhjadega potid tarbivad (...) Read more
energia
,
toit
Into: Kena väljanägemine Säästev isiklik hügieen Säästlik energiakasutus
Inimeste teadlikkus on kasvanud ning tänapäeval muutub üha olulisemaks säästlik energiamajandus, mugavus ja loodusvarade ning keskkonna säilitamine. Kuidas võiksime seda saavutada, kui soovime säilitada ka normaalset looduskeskkonda?
Ilmselt kõige soodsam viis sooja vee saamiseks on kasutada taastuvenergiat – päikest ja tuult, ka vett (hüdroenergia). Paraku on taastuvenergia arendamine Eestis veel algusjärgus ja selle maht kogu energiakasutusest on väike. Samas on ka selles valdkonnas oodata juba mõne (...) Read more
energia
Into: Kena väljanägemine Säästev isiklik hügieen Säästlik energiakasutus
Peamine soovitus isikliku hügieeni jaoks elektriseadmeid (elektriline hambahari, juukseföön, pardel jms) valides on mõelda kõigepealt hoolikalt järele, kas seda seadet on tõesti vaja, kui palju sa seda kasutama hakkad või on võimalik ilma hakkama saada. Ei tasu unustada, et tänapäeva tarbimismaailmas on mitmete toodete järele tekitatud kunstlik vajadus.
Elektroonika ja tehnika tootmiseks kulub palju taastumatuid loodusvarasid ja energiat, mis saadakse tavaliselt fossiilseid kütuseid põletades. (...) Read more
energia
,
enesehoolitsus
,
elektroonika
Into: Kena väljanägemine Säästev isiklik hügieen Säästlik energiakasutus
Me elame piiratud ressursside maailmas ja tegelikult saab igaüks meist oma igapäevaseid toiminguid teha nii, et peetakse silmas keskkonna taluvuspiire ning ressursside säilitamise vajadust.
Taastumatute loodusvarade, nt põlevkivi (fossiilkütus) kasutamisel elektrienergia ja soojusenergia saamiseks lisandub suur saastekoormus. Energeetika tekitab Eestis 97% õhuheitmetest, 86% jäätmetest ja 23% veesaastest, kasutades sealjuures 91% kogu võetavast veest. Eestis toodetakse praegu üle 90% elektrit (...) Read more
vesi
,
energia
Into: Kodus Kodu ehitades, uuendades ja kujundades Ökomaja ja -kogukond
Ökoloogiline mõtteviis levib üha laiemalt – paljud on aru saanud, et elukeskkond peaks olema võimalikult tervislik. Ökoehitis koosneb peamiselt looduslikest materjalidest ning on energiasäästlik. Öko tähendab ka keskkonnasäästlikku materjalikasutust, allergiavaba viimistlust, võimalusel taaskasutust.
Majades on tervislik mikrokliima ja neis elamine on energiasäästlik, need majad vastavad energiatõhususe ja energiamärgise nõuetele. Terviklik ökoloogiline lahendus ja lähenemine teebki majast ökomaja. (...) Read more
tooraine
,
energia
,
tooraine
,
energia
,
Passiivmaja
Into: Kodus Kodu ehitades, uuendades ja kujundades Energia säästmine kodus
Ehitussektoris kulutatakse ligi 40% kogu tarbitavast energiast. Ehitiste energiatarbimise vähenemise võib saavutada erinevate meetodite ja tehnikatega, kasutades vastavat disaini (bioklimaatiline arhitektuur) ja energiatõhususe süsteeme ja tehnoloogiaid, nt passiivsed päikesekütte süsteemid.
Bioklimaatilise disaini põhielemendid on sisseehitatud passiivpäikese küttesüsteemid, mis kasutavad keskkonnaressursse (päike, õhk, tuul, vesi, maa, taevas) elamute kütmiseks, jahutamiseks ja valgustamiseks. (...) Read more
energia
,
energia
,
kodu
Into: Kodus Kodu sisustades Energiatarbijad kodus
Küttesüsteemide valikul tuleb lähtuda kindlasti nende võimalikult suurest kasutegurist, vastupidavusest, kütteprotsesside reguleerimise paindlikkusest, korralikust küttekehade soojusisolatsioonist, et tagada väiksemad kaod ja süsteemi puhastamisvõimalustest, et tagada pidevalt efektiivseim energia jaotus. Nende parameetrite jälgimine tagab säästlikku ja optimaalseima energiatoodangu ning võimalikult väikesed hoolduskulud.
Mõned näpunäited:
Kui võimalik, siis kasuta seadmeid, mis töötavad taastuvate (...) Read more
energia
Into: Kodus Kodu ehitades, uuendades ja kujundades Termilised ja keskkondlikud omadused
Soojustusmaterjali valimisel tuleb selgitada täpne kasutuskoht, sest olenevalt niiskuskindlusest, koormustaluvusest ja tulekindlusest on valikuvõimalus lai.
Selle kohta loe lähemalt siit.
Otsustamisele aitab kaasa erinevate materjalide ja nende omadustega tutvumine ning kindlasti tasub nõu pidada spetsialistidega. Menukate soojustus- ja viimistlusmaterjalide nimistusse on viimastel aastatel lisandunud keskkonnasõbralikud pilliroomatt, linavilt, savikrohv, kaseiinvärvid jne.
Mõned soovitused: (...) Read more
tooraine
,
energia
,
tooraine
Into: Kodus Kodu ehitades, uuendades ja kujundades Energia säästmine kodus
Vanad tehnoloogiad, olenemata sellest, et nende ajalugu ulatub aastasadade taha, ei pruugi olla alati kõige jätkusuutlikum valik.
Üha rohkem on erinevaid, sh keskkonnasõbralikumaid võimalusi nt kodu kütmiseks.
Kodu ehitades või uuendades tasub mõelda, et ehkki nt puudega ahiküte on kasutatava materjali mõistes keskkonnasõbralik, sest ei teki süsihappegaasi, ei ole see energiasäästu mõttes alati kuigi efektiivne (korstnasse kütmine) ning tekitab ka õhusaastet.
Loe veel: Millega tuba soojaks (...) Read more
tooraine
,
energia
,
õhusaaste
,
õhusaaste
Into: Kodus Kodu ehitades, uuendades ja kujundades Energia säästmine kodus
Ehitades ja remontides on tähtsaks osaks materjali valik. Kõigepealt tuleb läbi mõelda, millised on pere käitumisharjumused ja erinevate ruumide otstarve ning kasutusintensiivsus, seejärel tuleb hoolikalt kaaluda erinevate materjalide liikide ja omaduste (sh energiasäästlikkus, mõju tervisele jms) vahel ning perele sobivaim valida.
Kas kellelegi pereliikmetest meeldib vali muusika ja ehk seetõttu tuleks tema tuba teha võimalikult helikindlaks? Kas kööki sobib kivi- või puupõrand või hoopis (...) Read more
tooraine
,
energia
,
kodu
Into: Kodus Kodu ehitades, uuendades ja kujundades Energia säästmine kodus
Kütte- ja ventilatsioonisüsteemide energiasäästlikul kasutamisel soovitab
Energiasäästu portaal silmas pidada:
Telereid, arvuteid, lampe ja teisi soojust emiteerivaid seadmeid ei tohiks paigutada termostaatide lähedusse. Nimetatud seadmetest emiteeritav soojus võib mõjutada termostaati ja jahutuseks kulub rohkem energiat.
Kui ruumis on küte või konditsioneer sisse lülitatud, tuleb sulgeda aknad ja uksed.
Kasuta kütte ja jahutuse reguleerimiseks termostaate.
Ühiskasutatavates ruumides tuleb (...) Read more
energia
,
tooraine
,
energia
Into: Kodus Kodu ehitades, uuendades ja kujundades Energia säästmine kodus
Kodu ehitades ja uuendades on meil mitmeid valikuid, alates maja ehitusmaterjalidest, lõpetades mööbli ja tekstiilidega.
Võimalusi ja valikuid nii materjalide kui toodete ja tehnoloogiate osas on tänapäeval väga erinevaid ning lisaks meelepärasele ja mugavamale ei tohiks unustada ka keskkonnasäästlikku aspekti. Mõelda tuleks oma igapäevastele käitumisharjumustele ning vastavalt sellele teha ka valikuid. Samas ei tohiks otsustades tähelepanuta jätta ka võimalust oma igapäevastes käitumistes (...) Read more
energia
,
kodu
Into: Kodus Kodu ehitades, uuendades ja kujundades Veekasutus
Meie veetarbimine suureneb pidevalt – pesumasinad, nõudepesumasinad, veeklosett, vann ja dušš; lisaks vesi, mida kulutab tööstus elektri, toidu ja esmatarbekaupade jmt tootmiseks. On välja arvutatud, et me kasutame igapäevaselt mitu korda rohkem vett kui meie vanavanemad.
Kõigest umbes 1% kogu maailma veevarudest on meie jaoks kasutatav. Kuigi planeedi pinnast on ligikaudu 70% kaetud veega, on sellest 97,5% merevesi. Ülejäänud 2,5 protsendist mageveest asub 68,5% jääpankades ning liustikes.
Vaid (...) Read more
vesi
,
energia
,
vesi
,
energia
,
veesaaste
,
kodu
Into: Kodus Kodu ehitades, uuendades ja kujundades Poliitika ja toetusprogrammid
Euroopa Liidu hoonete energiatõhususe direktiivist 2002/91/EÜ tulenevalt oli Eestil hiljemalt aastaks 2009 kohustus välja töötada ja rakendada meetmed olemasolevate hoonete energiakasutuse efektiivsemaks muutmiseks.
Ehitusseaduse §3 on sõnastatud: Sisekliima tagamisega hoone konstruktsioonid ja tehnosüsteemid peavad olema projekteeritud ja ehitatud hoonete energiakasutuse tõhustamise miinimumnõuete (edaspidi energiatõhususe miinimumnõuded) kohaselt.
Liikmesriikidel on kohustus tagada ehitiste (...) Read more
energia
,
energia
Into: Kodus Kodu ehitades, uuendades ja kujundades Poliitika ja toetusprogrammid
Eesti riik püüab kaasa aidata, et võimalikult paljud elanikud saaksid endale eluaseme, oma kodu.
Selleks on Eesti riik Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse alusel asutanud riigi poolt riiklike tagatiste andjaks ettevõtlus- ja elamumajanduslaenude tagamiseks sihtasutuse KredEx.
Riiklikult tagatud elamumajanduslaenude sihtgrupid ja laenutagatiste ülempiirid on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega.
Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutus KredEx pakub abi nii (...) Read more
energia
,
kodu
Into: Kodus Kodu ehitades, uuendades ja kujundades Energia säästmine kodus
Üleilmset soojenemist põhjustav keskkonnasaaste, ressursside ammendumine ja energiakasutus on omavahel seotud ja üksteisest sõltuvad nähtused. Maa elanikkonna ja energiakasutuse kasvades on surve keskkonnale märkimisväärne, mõjutades Maa ökosüsteeme viisil, mida me ei suuda kontrollida. Seega ei ole meie energiatarbimine jätkusuutlik isegi järgmist põlvkonda silmas pidades; energiaressursse on vaja väärtustada kui kallihinnalist ja nappi vara. Seda tuleb silmas pidada meie igapäevastes tegevustes.
EL-s (...) Read more
energia
,
energia
,
Energiaaudit
Into: Kodus Kodu valides
Eluase kuulub inimeste põhiliste vajaduste hulka ning normaalse kvaliteediga eluaseme kättesaadavus tagab sotsiaalse stabiilsuse ühiskonnas.
Eluasemevaldkonnas on määrava tähtsusega alusdokumendiks ÜRO Inimasustuse II Konverentsi lõppdokument, mille põhieesmärgiks on teatud miinimumtingimustele vastava eluruumi tagamine kõigile ühiskonna liikmetele ja inimasustuse säästev areng. Seega on eluasemele esitatavad nõuded seotud paljude sotsiaalsete ja keskkonnaprobleemidega. Elamumajandus on peale tööstuse ja (...) Read more
energia
,
kodu
Into: Kodus Kodu valides
Iga kodu on sisustatud selle elanike maitse järgi, nende igapäevaelu harjumuste järgi. Lisaks köögitehnikale ja valgustitele televiisorid, CD- ja DVD-mängijad, süle- ja lauaarvutid, kodukinokeskused jm.
Kõik need tarbivad energiat, loodusvarasid. Isikliku süsiniku jalajälje vähendamisele saame kaasa aidata jälgides koduelektroonikat soetades nende energiamärgistust ning kasutades seadmeid säästlikult. Stand-by režiim, mobiiltelefoni laadija seinakontaktis ka muul ajal peale laadimise - koduelektroonika (...) Read more
energia
Into: Ühest kohast teise Auto omamine Sõidutehnika mõjust keskkonnale
Kütusekulu sõltub palju sõidutehnikast.
Kontrolli regulaarselt, et rehvide rõhk oleks soovitatud tasemel- see vähendab kütusekulu ja pikendab rehvide eluiga.
Lase oma auto mootorit regulaarselt häälestada ja hooldada.
Üks minut mootori tühikäiku kulutab rohkem kütust kui mootori uuesti käivitamine.
Väldi äkkstarte.
Avatud katuseluuk ja aknad suurendavad õhutakistust, eriti maanteedel. Igal võimalikul juhul kasuta parem auto ventilatsioonisüsteemi.
Enamik autosid kasutab kiirusel 90 km/h ca (...) Read more
energia
,
energia
,
õhusaaste
,
transport
Into: Ühest kohast teise Auto omamine Auto jagamine
Auto jagamisega saavutatakse nii majanduslik, keskkonnakaitseline kui ka energiakasutuse võit.
See lihtne idee põhineb faktil, et kui inimene kasutab autot harva, siis autost saadav kasu võrreldes selle soetus- ja ülalpidamiskuludega on tühine, samas kui autot kasutavad mitu perekonda, siis üldkulud jäävad samaks, kuid kasutusefektiivsus suureneb.
Autoressursi ühendamine ehk ühe auto kasutamine lähestikku elavate kolleegide puhul annab võimaluse vähendada ühtaegu heitmeid ja säästa aega, samuti (...) Read more
energia
,
energia
,
õhusaaste
,
transport
,
Autovabadus
Into: Ühest kohast teise Auto omamine Auto jagamine
Alternatiivvõimaluseks eraldi autoga sõitmisele on autode ühiskasutus, millega säästetakse nii loodust kui ka oma rahakotti.
Autode ühiskasutuse süsteemid võimaldavad inimestel kasutada sõidukit siis, kui neil seda vaja on, ilma auto omamisega kaasnevate sekelduste ja kulutusteta. Sellised „maksa ja sõida” põhimõttel töötavad süsteemid võimaldavad vähendada nii tarbetuid autosõite kui ka teedel sõitvate autode koguarvu, aidates seega piirata liiklusummikuid, õhureostust ja CO2 heitmeid, mis kõik soodustavad (...) Read more
energia
,
energia
,
õhusaaste
,
transport
,
Autovabadus
Into: Ühest kohast teise Linnatransport
Trammi ja trollibussi peetakse üldiselt keskkonnasõbralikeks liiklusvahenditeks, kuna nad ei levita heitgaase, samas elektritootmine saastab samuti loodust. Tehnika arendamisel on võimalik keskkonnale tekitatavat kahju siiski oluliselt vähendada.
TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituudi ja Tallinna Trammi ja Trollibussikoondise ühistöös valmis 2005. aastal trammi KT4 baasil energiasäästlik veoajamiga tramm nr 107. Uue trammiajami energiatarve sama tüüpi (KT4) trammil on keskmiselt 1,25 (...) Read more
energia
Into: Õpetaja juhend Sõnastik
Kilomeetrid, mida läbivad toidu sihtkohta (poodidesse jm) vedajad ja tarbijad toidu muretsemisel.
Toidu transport suurte vahemaade taha on energiamahukas, selle kohaletoomiseks võib kuluda rohkem energiat (kütuse kalorid) kui toit ise annab (toidu kalorid). Read more
toit
,
energia
,
toit
Into: Õpetaja juhend Sõnastik
Ökosüsteemi komponent, mis selle aineringeis tsükliliselt nii moodustub kui ära kasutamist leiab.
Taastuvate ressursside hulka kuuluvad näiteks taastuvad kütused (biokütused), taimsed ja loomsed ressursid, sademetevesi jne. Taastuvate ressursside hulka kuuluvad ka energiaallikad, mis inimkultuuri ajamastaabis ei saa otsa saada (päikeseenergia, tuuleenergia) Read more
energia
,
energia
Into: Õpetaja juhend Sõnastik
Ökoloogiliseks jalajäljeks nimetatakse inimese tarbitud taastuvate loodusvarade hulka võrreldes nende taastumisvõimega.
Ökoloogilist jalajälge mõõdetakse globaalsetes hektarites ehk maakera keskmise bioloogilise produktiivsusega hektarites. See näitab toidu, toodete ja energia tarbimist, sel territooriumil võrrelduna bioloogiliselt produktiivse maa või mere pindalaga ehk ressursside hulgaga, mida on vaja tarbimise rahuldamiseks ja elanike tekitatud saaste (...) Read more
toit
,
tooraine
,
energia
Into: Õpetaja juhend Sõnastik
Taaskasutatavad on jäätmed või neis sisalduv aine, mis võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia saamisel.
Jäätmete taaskasutusmoodused on jäätmete ringlussevõtt, energiakasutus või biokäitlus ehk bioloogiline ringlussevõtt.
Taaskasutus aitab vähendada loodusvarade tarbimist, saastamist ja jäätmeteket.
Ringlusse võetud materjalid – klaas, metall, paber-kartong jms – aitavad säästa väga suures koguses looduslikke tooraineid, sh energiat.
Näiteks 1 tonni klaasi tootmine liivast, (...) Read more
energia
,
energia
,
anorgaaniline
,
kodu
Into: Õpetaja juhend Sõnastik
Mõõdik, millega mõõdetakse inimtegevuse mõju keskkonnale - see tähendab süsihappegaasi ja teiste kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist, mis kaasneb toidu tootmisega
Arvesse võetakse energia, mida on kasutatud toidu tootmiseks, säilitamiseks, töötlemiseks ja kõhuni transportimiseks.
Kõige energiamahukam on punase liha tootmine. Seega paiskab see õhku ka kõige enam kasvuhoonegaase – süsiniku jalajälg on 2,5 korda suurem kui kala või kanaliha tootmisel. (...) Read more
toit
,
energia
,
toit
,
energia
Into: Õpetaja juhend Sõnastik
on isereguleeruv funktsionaalne süsteem, mis koosneb elusorganismidest ja eluta keskkonnast, nendevahelistest suhetest ning siduvast aine- ja energiaringest. Read more
bioloogiline mitmekesisus
,
energia
,
bioloogiline mitmekesisus
,
energia
Into: Õpetaja juhend Sõnastik
Säästvale arengule ja süsinikuheitmete vähendamisele (dekarboniseerimisele) viivad olulisemad taastuvenergia allikad, mida saab kasutada alternatiivkütusena: etanool, metanool, butanool, eeter, biodiisel, metaan, puidugaas jt , aga ka maa- ja vedelgaas, päikeseenergia, vesinik, elekter jt. Read more
energia
,
energia
Into: Õpetaja juhend Sõnastik
Biodiisel on taastuv kütus, mida valmistatakse taimeõlidest, loomsetest rasvadest ja ümbertöödeldud kasutatud toiduõlist.
Biodiisel
on taastuv ja energiasäästlik; on kasutatav enamikes diiselmootorites ilma neid muutmata või üksnes väikesi muudatusi tehes; vähendab ülemaailmset kasvuhoone- ja heitgaaside emissiooni, sealhulgas mürgiste õhusaasteainete hulka; ei ole mürgine; laguneb bioloogiliselt; sobib kasutamiseks tundlikus keskkonnas; on valmistatud Eestis kas põllumajanduslikest või ümbertöödeldud (...) Read more
energia
,
energia
Into: Õpetaja juhend Sõnastik
Biogaas on anaeroobse (ilma hapnikuta) metaankääritamise protsessi saadus.
Biogaasis on 55-75% metaani, ülejäänud on süsihappegaas ja alla protsendi muid gaase. Biogaasi tootmiseks sobivad ja on mitmel pool maailmas levinud ning ka Eestis kättesaadavad järgnevad biomassi ressursid:
olmejäätmed (nende biolagunev (orgaaniline) osa); tööstusettevõtete biolagunevad tootmisjäätmed ja –jäägid; biolagunevad põllumajandusjäätmed ja –jäägid taime-, looma- ja linnukasvatusest; reoveesetted ja –mudad; rohtne (...) Read more
energia
,
energia
Into: Õpetaja juhend Sõnastik
etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool on üks tuntumaid alkohole. Etanooli saadakse suhkru, näiteks glükoosi, kääritamisel, pärmiseente abil.
Etanooli kasutatakse eelkõige alkohoolsete jookide tootmisel. Samuti läheb suur osa etanoolist autokütuseks, seda just Ladina-Ameerika maades, kus suhkrurootöötlemisel üle jääv etanool on väga odav. Etanooli on võimalik kasutada mootorikütusena nii puhtal kujul kui ka segus bensiiniga. Tänapäeval lisatakse etanooli bensiinile enamasti muude (...) Read more
energia
Into: Õpetaja juhend Sõnastik
on päikeseenergia jõul liikuv auto.
Energia saadakse päikesepaneelidest, mis tavaliselt asuvad sõiduki katusel. Read more
energia
,
energia
,
transport
Into: Õpetaja juhend Sõnastik
on auto, mis kasutab sõitmiseks mitut energiaallikat. Enamasti mõistetakse selle all elektriautot, millel on ka sisepõlemismootor.
Hübriidauto puhul laeb akusid elektrigeneraaator, mille paneb pöörlema sisepõlemismootor. Sisepõlemismootor töötab moodsamatel hübriidautodel enamasti siis, kui kütusekulu saab hoida miinimumi lähedal. Loomulikult peab sisepõlemismootor töötama ka siis, kui akud on teatud piirini tühjenenud ja elektrimootor ei saa seetõttu enam piisavalt (...) Read more
energia
,
transport
,
Hübriidauto
Into: Õpetaja juhend Sõnastik
Biomassi kui ühe võimaliku, näiteks puidu, puidutöötlemise jäätmete, põllumajandussaaduste tootmise jäätmete vms põletamisel vabanev energiahulk.
Biomassi baasil toodetav energia on alternatiiv fossiilkütusest toodetavale energiale, juhul kui tootmises ei kulu fossiilenergiat rohkem või sama palju, kui bioenergiat saadakse ning biomassi kasvatamine energiaallikana ei vähenda toiduvilja kättesaadavust. Põletamisel eraldunud süsihappegaasi ei arvestata kliimamuutuse põhjustajana, sest see seotakse uuesti (...) Read more
energia
Into: Õpetaja juhend Sõnastik
Energia ja loodusvarade säästmise põhimõtete rakendamine ehitises juba selle projekteerimisel.
Passiivmaja kasutab ära asukoha looduslikke kütte-, jahutus- ja valgustusvõimalusi, nii et ehitise energiavajadus on viidud miinimumini, mikrokliima on tervislik ning vajadus kunstliku valgustuse, ventilatsiooni, kütte ning jahutuse järele minimaalne, ilma selleks päikesepatareisid ja tavapärast soojuse akumulatsiooni süsteemi (...) Read more
energia
,
Passiivmaja
Into: Õpetaja juhend Sõnastik
Päikeseenergia kasutamisel põhinev elektri ja/või soojuse tootmine.
Päikeseküttel põhineva sooja vee saamiseks kasutatakse tumedapinnalisi päikesepaneele, millest läbi voolav soojusvaheti (selleks võib olla vesi või muud sobilikud vedelikud) kannab soojuse akumulatsioonipaaki, kust seda saab kasutada kas kütteks või pesemiseks. Soojusakumulaatorina toimib ka hoonete lõunakaartesse läbi klaaskatte avanev tumeda pinnaga massiivne sein, millesse päeval salvestuv soojus vabaneb öösel siseruumidesse. (...) Read more
energia
,
energia
Into: Õpetaja juhend Sõnastik
Põhielemendid on hoonesse sisseehitatud passiivpäikese küttesüsteemid, mis kasutavad keskkonnaressursse (päike, õhk, tuul, vesi, maa, taevas) elamute kütmiseks, jahutamiseks ja valgustamiseks.
Bioklimaatilisel ja energiateadlikul ehitamisel on mitmeid üldisi eeliseid:
näiteks energia salvestamine, termiline mugavus, sellel on ka majanduslikud eeliseid (vähenenud kütuse tarbimine, ja kütmiseks/ ventileerimiseks/ jahutamiseks/ valgustamiseks vajalike seadmete kulude vähenemine), keskkonnaalased (...) Read more
energia
,
energia
Into: Õpetaja juhend Sõnastik
Fotovolt-tehnoloogiat kasutades on vőimalik muundada päikesevalgus päikeseelementide abil otse elektriks. Kuna päikesevalgus hajub ühtlaselt, on vőimalik igas ehitises tekitada kohapeal päikeseenergiat.
Fotovolt-protsess tekib siis, kui päikesevalgus langeb pooljuhtmaterjali pinnale, mis muudab mőnede elektrilaenguga osakeste liikumist nende orbiidil aatomi tuuma ümber.
Vaata fotovolt-energia põhimõtteid siit. (...) Read more
energia
,
energia
