Konsumerism versus globaalne kodanikuõpetus

On sul vahest juhtunud, et ostad mõne asja lihtsalt ostmise pärast, ilma , et sa tegelikult seda vajaksid? Tõenäoliselt on seda juhtunud, kas siis massipsühhoosist tulenevalt, kus kõik ostavad ning rumal tundub jätta ostmata või hetketuju mõjul, kus tundub, et seda kaupa on tingimata tarvis.

Kahtlemata on reklaamitööstusel selles fenomenis oma suur roll. Seda kutsutakse konsumerismiks. Teisisõnu, ostjat ahvatletakse ostma ilma tegeliku vajaduseta konkreetse toote või teenuse järele.

Võib ilmselt väita, et varasemalt tegid tarbijad mõnevõrra ratsionaalsemaid ostuotsuseid, uurides eelnevalt, kas müüdav kaup või teenus on ikka nende jaoks õige, kas ostetav teenus või kaup täidab oma funktsiooni. Tööstusrevolutsioon tõi endaga suure valikuvabaduse. Tänapäeva tööstuses toodetakse enam, kui on tarbijate vajadus selle järele. Tarbijad ostavad sageli kaupa või teenust, mis on nende arvates teatud elustiilile või positsioonile omane. Tegelik vajadus nende kaupade või teenuste järele puudub.

Asjal on siiski ka oma positiivne külg: tarbijate hoiakud aja jooksul muutuvad. Paljud rahvad on üle minemas pillavast konsumerismist teadlikule tarbimisele. Ka valitsused ja ärisektor arvestavad sellega ning selle tulemusena muudetakse poliitikat, protsesse, tooteid ja teenuseid, mis vastavad tänapäeva tarbija soovidele: olla vastutustundlik tarbija ja maailmakodanik, teha valikuid üldistes huvides ning tegutseda jätkusuutlikul viisil.

Jätkusuutlik tarbimine tähendab muutusi ühiskonna ajaloo tarbimismustris ning käitumises, mis võimaldab tarbijal rahuldada oma vajadusi toodete ja teenuste näol, mis kasutavad vähem ressursse, põhjustavad vähem reostust ning aitavad kaasa ülemaailmsele sotsiaalsele progressile.