Väljakutsed jätkusuutlikkusele

Iga üksikisiku tegevus mõjutab planeedi käekäiku. "Väikesest saab suur" ehk kui igaüks oma tegevusega suudab näha kaugemale kui vaid enda heaolu, on astutud suur samm jätkusuutliku elu suunas.

Lülitad sa toast lahkudes tuled välja?
Kõnnid sa tööle või lähedal asuvasse kauplusesse?
Taaskasutad sa tooteid?
Eelistad ehk osta toitu, mis on kasvatatud või toodetud kohapeal?
Huvitab sind riiete märgistusel tootjamaa?

Kui sa eelpoolnimetatud toimingutest teed üht või mitut, oled juba astunud sammu elamaks arukamal viisil.

Selline elustiil aitab

parandada tervist,
säästa raha,
annab teistele võimaluse elada inimväärset elu,
hoida meie kaunist planeeti.

Seeläbi oled andnud oma panuse jätkusuutliku elu jaoks.

Jagad sa seda arvamust? Selle väite keskseks sõnaks on muutus. Ei ole kahtlust, et inimkond on vastutav planeedi käekäigu eest. Põhiküsimus seisneb selles, kas inimene juhib planeeti heaperemehelikult või hoolimatult. Kuidas me saaksime oma jõupingutusi suunata nii, et muutused, mis me ellu viime oleks kõigi hüvanguks?

“Maailm muutub tänu meile, selleks, et säästa seda, mis on alles, peame me ise muutuma”!

“Vähem isekam elustiil”
“Mõtlemine selle üle mida ning kuidas midagi tehakse”
”Tarbimine, mis hoolib rohkem iga üksikisiku tervisest, Maa tervisest ja teiste tervisest”
“ Biosfääri kaitsmine, et viia miinimumini inimkannatused ja saavutada inimkonna ja ökosüsteemi pikaealisus ja heaolu.

Kõik ülaltoodud definitsioonid käsitlevad erinevaid viise jätkusuutlikuks toimimiseks. Jah, jätkusuutlikkus nõuab meilt suurt vastutustunnet, kuna meie valikud ja tegevus on seotud teiste ja looduskeskkonnaga. Ehkki üksikindiviidid ja grupid on püüdnud, ei ole siiani suudetud leida üht ja ainukest kõigile sobivat definitsiooni.

Siiski leidub rahvusvaheliselt tunnustatud definitsioon, mis on pärit Brundtlandi raportist, kus jätkusuutlikkus seletatakse lahti, kui “vajaduste rahuldamine olevikus, tegemata seda tulevaste generatsioonide arvelt. Aktsepteerides seda definitsiooni, on väga oluline aru saada vajaduste ja tahtmiste erinevusest.

Vajadused versus tahtmised

Inimestel on erinevad vajadused ja tahtmised. Ema, kes töötab müügiesindajana vajab autot, et teha oma tööd. 18- aastane tahab autot, kuid tegelikult ta seda ei vaja.

Meie vajadused ja tahtmised on sageli seotud meid ümbritseva keskkonnaga. Samas, kaubad ja teenused mida me ostame ja tarbime on seotud meie vajaduste ja tahtmistega ning kaupade ja teenuste valik avaldab mõju paikadele ja ümbrusele, kus me viibime.

Me ei tohi unustada, et otsused mida me teeme mõjutavad otseselt või kaudselt ka teisi. Mõned põhivajadused, nagu toit, vesi, peavari, haridus, tervishoid peaks olema kättesaadavad kõikidele inimestele, kuid tegelikult see nii ei ole. Võrdsus maa ressurssidele ligipääsemises on siiani väljakutse.

Arenenud riikide kodanike tahtmised kaetakse sageli vähemarenenud riikide kodanike arvelt. Teismelised Euroopas tahavad endale tohutut riietehunnikut, kust endale laupäevaõhtuseks väljaminekuks midagi valida, samas ei saa Sri Lanka lapsed viibida koolis nii palju tunde kui neil oleks vaja, sest nad peavad minema puuvillapõldudele tööd tegema, et korjata riiete tootmise jaoks vajalikku toorainet.