Üldhuvi pakkuvad teenused katavad suurt hulka tegevusvaldkondi ning suuri võrke omavaid tööstusharusid alates sellistest valdkondadest nagu energeetika, telekommunikatsioon, transport, audiovisuaalne ringhääling ja postiteenused ning lõpetades hariduse, vee ja kanalisatsiooni, prügimajanduse ning tervishoiu ja sotsisaalteenustega.
Kõik nimetatud teenused on olulised tarbija ning ettevõtete igapäevaelus ja peegeldavad Euroopa moodsat ühiskonda. Need mängivad tähtsaimat rolli tagamaks sotsiaalne, majanduslik, ja territoriaalne sidusus terves Euroopa Liidus. See on oluline Euroopa Liidu jätkusuutlikuks arenguks, et saavutada tööhõive kõrge tase, sotsiaalne kaasatus, majanduskasv ja keskkonna kvaliteet. Nende tegevusulatus ja organisatsioonilisus võivad suurel määral erineda tulenevalt ajaloolisusest ja riikide kultuuritaustast ning riigipoolsest sekkumisest. Need võivad olla määratletud nii majanduslike kui mittemajanduslike teenustena, mida avalik-õiguslikud organisatsioonid määratlevad kui üldist huvi pakkuvaid teenusettevõtteid, kellel on spetsiifilised avalike teenuste kohustused. See tähendab omakorda, et äärmiselt oluline on avalik-õiguslike organisatsioonide vastutus ja otsustusõigus. Avalik-õiguslikud organisatsioonid saavad otsustada, kas nad pakuvad vastavat teenust ise või usaldavad selle kellelegi teisele, mis võib olla nii eraõiguslik kui avalik-õiguslik üksus, kas tulu teeniv või mittetulunduslik.

Selliste teenuste pakkujad peavad aga arvestama reeglitega, mis on Euroopa Liidu lepingute ja regulatsioonidega määratletud. Euroopa Liit koostöös rahvuslike, regionaalsete ja kohalike organisatsioonidega peavad piiritlema teenuste pakkumise põhimõtted ja tingimused.
Jaotatud vastutus peegeldub Euroopa Liidu asutamise lepingus ja konventsioonis ning on rõhutatud Lissaboni lepingu lisas “Üldist huvi pakkuvate teenuste protokoll”.
Kaks osa üldhuvi pakkuvatest teenustest tuleb eristada. Need on teenused, mille osas on ülim Euroopa Liidu regulatsioon.
Kui kõnealune tegevus on oma olemuselt majandustegevus, siis reguleeritakse selliste teenuste osutamist ja korraldust EÜ asutamislepingus sätestatud siseturu- ja konkurentsieeskirjade kohaselt.
Kui tegemist on suurte võrgutööstustega, millel on selgelt üleeuroopaline ulatus (telekommunikatsiooniteenused, energeetika, gaasivarustus, transport ja postiteenused), siis reguleeritakse teenuste osutamist konkreetseid valdkondi käsitleva Euroopa Liidu õigusraamistikuga.
Lisaks reguleeritakse konkreetseid valdkondi, ka avalik-õigusliku ringhäälingu teatavaid aspekte, vastavate Euroopa Liidu õigusaktidega (näiteks piirideta televisiooni direktiiv).
Muude üldist majandushuvi pakkuvate teenuste (näiteks jäätmehooldus, veevarustus või reoveepuhastus) osutamist ei reguleerita Euroopa Liidu tasandil eraldiseisvate õigusaktidega. Samas kohaldatakse kõnealuste teenuste teatavate aspektide suhtes konkreetseid valdkondi käsitlevaid ühenduse eeskirju, näiteks avalikke hankeid ning keskkonna- ja tarbijakaitset käsitlevaid õigusakte. Lisaks reguleeritakse mitmete üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamist teenustedirektiiviga 4 kehtestatud raamistikuga.
Teenuseid, mida traditsiooniliselt osutab riik (näiteks politsei, õiguskaitse ja kohustuslikud sotsiaalkindlustusskeemid), ei reguleerita konkreetseid valdkondi käsitlevate Euroopa Liidu eeskirjade ega ka EÜ asutamislepingus sätestatud siseturu- ja konkurentsieeskirjadega. Kõnealuste teenuste osutamise teatavad aspektid võivad olla reguleeritud muude asutamislepingus sätestatud eeskirjadega, näiteks mittediskrimineerimise põhimõttega.