Inflatsioon

Inflatsioon

Eelarve ja rahavood , Raha

1. Kuidas kujunevad majanduses hinnad?

Inflatsiooni peetakse üheks vanemaks majandusprobleemiks. Läbi aegade on inflatsiooni mõiste omanud väga erinevaid tähendusi. Algselt mõisteti selle all üleliigset rahahulka, seejärel ülemäärast nõudlust ja tänapäeva tähenduses eelkõige hinnatõusu.

Kui selgitada lihtsalt, siis nõudluse ja pakkumise vastavuse tulemuseks on hind. Nõudmine ja pakkumine toimivad üheaegselt ning ühtses süsteemis. Seega võib hindade kujunemist vaadelda suure oksjonina, milles üks osapool pakub oma tooteid ja teine osapool on valmis neid ostma. Hind on paigas juhul, kui ostja aktsepteerib müüja pakkumise.

2. Millal hinnad tõusevad?

Hinnad tõusevad juhul, kui:

• nõudlus ületab pakkumist.

Sellist olukorda, kus nõudmine on pakkumisest suurem, nimetatakse ülenõudmiseks või alapakkumiseks, lühidalt kaupade defitsiidiks. Madalale hinnale vaatamata ei saa tarbija kaupa osta, kuna puudub piisav pakkumine.

Näide. Lõuna-Euroopa viinamarjaistanduste omanikud teatavad nende saagi hävinemisest tormis. Sellest uudisest tulenevalt teavad tootjad, et tekib veini tootmiseks vajalike viinamarjade puudujääk ning hinnad tõusevad.

• tootjad tõstavad hindu.

Mida kõrgem on mingi kauba hind, seda rohkem on tootja huvitatud selle kauba tootmisest ja pakkumisest. Ükski tootja ei hakka valmistama kaupa, mille müümisel ta saaks raha tagasi vähem, kui ta kulutas selle valmistamiseks.

Näide. Kohalik elektritootja tõstab elektrienergia hinda. Kohalik pagar, kes kasutab elektriahjusid, on sunnitud tõstma saiade ja kookide hindu selleks, et tasuda elektriarveid. Vastasel juhul kaotab ta raha ning võib pankrotistuda.

3. Kuidas hindu mõõdetakse?

Hindu mõõdetakse enamasti tarbijahinnaindeksitega. Kõige lihtsam on tarbijahinnaindeksit kujutada kui suurt ostukorvi, mida nö keskmine tarbija ostab ja tarbib regulaarselt.

Ostukorvi sisu on ühtlustatud kogu Euroopa Liidus, mis tagab ühtse statistilise meetodi kasutamise kõigis liikmesriikides tarbijahinnaindeksi arvutamiseks. Iga kuu arvutab iga riigi statistikaamet üldise hinnataseme ning võrreldes seda eelmise kuu hindadega, informeerib, kas hinnad on tõusnud või langenud.

Tarbijahinnaindeksit kasutavad:

• valitsus ja tööandjad – informatsiooni kasutatakse palkade, pensionide, sotsiaaltoetuste jne. väärtuse korrigeerimiseks.
• lepinguosalised (nt rendi- ja muud lepingud) – tulenevalt inflatsioonist on vastavalt lepingutingimustele võimalik lepinguid ringi vaadata

4. Mis on inflatsioon?

Inflatsioon on oma olemuselt tähtis. Inflatsioonist ei räägita juhul, kui tõusevad ühe või kahe toote hinnad, vaid juhul, kui kõikide ostukorvis olevate kaupade hinnad tõusevad.

Inflatsioon on majanduslik nähtus, mis kaasneb paratamatult majanduskasvuga, kuid mida kõigis riikides püütakse hoida teatud etteantud piirides, sest sellega kaasneb raha väärtuse vähenemine.

Näide. Bussipilet maksis kaks kuud tagasi 2 eurot. Bensiinihinna tõusu tõttu tõsteti bussipiletite hindu. Sama bussipilet maksab nüüd 2,20 eurot. Seega saame rääkida 10% hinnatõusust.

5. Keda mõjutab inflatsioon?

Inflatsioon mõjutab negatiivselt:

• tarbijaid – muutuvate hindade tingimustes on raske võrrelda erinevaid hindu ning teha teadlikke otsuseid;
• tootjaid – ootamatud hinnamuutused raskendavad investeeringute ja kasumimäära planeerimist, inflatsioon vähendab teenitavat kasumit;
• säästjaid – inflatsiooni tingimustes kaotavad säästud oma väärtust.

Inflatsioon mõjutab positiivselt:

• laenuvõtjaid – inflatsioon alandab intressimäära ning see vähendab laenamisega seonduvaid kulusid

6. Hinnastabiilsus

Üks raha peamisi funktsioone on akumulatsiooni ja laenamise vahend. Selleks, et raha oleks võimalik laenata, on oluline selle stabiilsus ehk väärtuse säilimine aja jooksul. Hinnastabiilsus toetab majanduskasvu ja tööhõivet (vt eelmist punkti). Sellepärast on ka Euroopa rahaliidu üheks olulisemaks eesmärgiks hinnastabiilsuse tagamine kogu Euroopa Liidus. Hinnastabiilsuse ehk madala inflatsiooni kontrollväärtuseks on maksimaalselt 2%-line tarbijahinnaindeksi kasv ühe aasta jooksul.

Sama teema kohta saab teavet ka Finantsteenuste moodulist.

Lisateavet:

• Majanduse abc. Avatar OÜ 2002.
• Kerem, K., Randveer, M. (2007). Mikro- ja makroökonoomika põhikursus. Kirjastus Külim.
• Euroopa Keskpanga koduleht
• Euroopa Komisjoni Eurostati koduleht

Viited inflatsiooni teemaga seotud teabelehtedele:

• Eelarve ja rahavoog
• Raha

Käesoleva teabelehe väljaprintimiseks leiad siit: