Viimastel aastatel on 1950-ndatel kasutusele võetud krediitkaart väga palju arenenud. Nüüdseks on olemas mitut liiki plastikkaarte, mis võivad olla väga erinevad oma omadustelt.
Esmakordselt tuli krediitkaart kasutusele 1950. aastatel, mil Diners Club, American Express jt. sellesarnased organisatsioonid pakkusid nn tagatiseta krediiti. Sellele järgnesid juba pankade krediitkaardid. Nüüdseks on ka pankade krediitkaardid teinud läbi arengu ning maailmas võime leida erinevate omadustega krediitkaarte.
Välimuselt kujutavad pangakaardid endast plastkaarti standardsete mõõtmetega 85,7*54,0*0,76 mm, millele kantud magnetriba või mikroprotsessor sisaldab informatsiooni kaardi omaniku ja tema konto kohta. Enamasti nii deebet- kui krediitkaardid võimaldavad raha välja võtta sularahaautomaadist.
Deebetkaart näeb välja täpselt nagu krediitkaart ning seda kasutatakse lihtsalt sularaha asemel.
Esimesena väljastas Barclay pank nn Barclay-kaardi, mille omanik võis osta kust tahes ja hiljem maksta. Sellega sai alguse krediitkaartide ajastu. Tänapäeval on krediit kättesaadav peaaegu igale inimesele, ja seda peamiselt tänu plastraha järjest suurenevale kasutamisele.
Tüüpilise krediitkaardi esikülg koosneb alljärgnevatest komponentidest:
Tüüpilise krediitkaardi tagaküljel on:
Krediitkaart on erinevalt deebetkaardist pangakaart, mis võimaldab selle omanikul lükata tegelikku ostude eest tasumist ajas edasi. Teisisõnu annab krediitkaart võimaluse kasutada kokkulepitud piirmääras panga poolt antavat krediiti ehk panga poolt kliendile laenatud raha. Klassikalistel krediitkaartidel on maksetähtaeg järgmisel kuul. Seega annab klassikaline krediitkaart selle omanikule võimaluse saada lühiajalist krediiti maksmata selle eest intressi.
Krediidilimiit lepitakse kokku pangaga vastava lepingu sõlmimisel. Üldjuhul sõltub limiidi suurus regulaarsest netosissetulekust. Krediidilimiidi suuruse ühel makseperioodil kinnitab kaardi väljastaja ning maksete teostamiseks ei pea kaardiomanik raha pangakontole ette hoiustama. Krediitkaardiga makstes ei sõltu makstav summa kaardiomaniku kontojäägist, vaid see summa arvatakse maha kliendi vabast krediidilimiidist.
Eelkõige on krediitkaart mõeldud ostude eest tasumiseks, kuid sellega on võimalik välja võtta ka sularaha. Krediitkaardiga sooritatud tehingute eest toimub tasumine panga poolt määratud kuupäeval ja viisil. Tagasimaksmise viisid võivad olla erinevad.
Krediitkaardid võib jagada väljastaja järgi:
Tagasimakseviisi alusel võib krediitkaardid jagada kolme rühma:
Eksisteerib ka virtuaalne krediitkaart, mida pangad väljastavad selleks, et vähendada Internetis kaardiga maksmise riske. See on ettemakstud kaart, millega on võimalik maksta ostetud limiidi ulatuses. Virtuaalse krediitkaardi üheks omaduseks on väga lühike kehtivusaeg.
Tehniliselt ja juriidiliselt võib soovitada alljärgnevat:
Kaardiga maksmisel võidakse küsida alljärgnevaid andmeid:
Lisaks võidakse tehingu turvalisuse tõstmiseks küsida täiendavalt
Krediitkaarte saab kasutada kõigis nendes ettevõtetes, mis tunnistavad kaarti kui maksevahendit. Kaardimaksete aktsepteerimise tähistamiseks kasutavad ettevõtted kaarte väljastavate organisatsioonide logosid nt kaupluste ustel või maksekohtades. Hoolimata sellest, et rahvusvaheline maksekaart on välja antud kohaliku panga poolt, on võimalik seda kasutada tuhandetes poodides, kauplustes ja restoranides üle maailma.
Juhul, kui kaardimaksetega tekib probleeme, siis tuleb esmalt alati pöörduda kaardi väljastanud panka, kes siis kirjeldab juba edasisi samme tekkinud probleemi lahendamisel.
Lisateavet:
Käesoleva teabelehe printversiooni lead siit: