Kindlustus

Piisav ettenägelikkus on see, mis aitab üle elada ootamatuid sündmusi ja õnnetusi ning hoiab majandusliku laostumise eest. Seega on kindlustuse idee lihtne. Igasugune kindlustus on oma olemuselt riskide jaotamine suure hulga kindlustusvõtjate vahel, vältimaks üksikisikul suure kaotuse kandmist. Kindlustusseltsile makstakse tasu, et ebameeldiva sündmuse (nt pagasi kaotus reisil, õnnetusjuhtum) toimumisel saada kompensatsiooni.

Mis on kindlustus?

Tegelikkuses on kindlustusega seonduv pärit juba tsivilisatsiooni algusaegadest. Nii pea, kui inimesed puutusid kokku võimalike ohtudega, hakati otsima võimalusi nende vältimiseks või vähemalt kaasnevate kahjude leevendamiseks. Siiski kulus sajandeid kuni jõuti kindlustusviisideni, kus risk on matemaatilise täpsusega kalkuleeritud kindla makse tasemeni.

Kindlustus on oma olemuselt imelihtne ehk soov maandada riski.

Kindlustust ostavad inimesed, kes soovivad koos kanda riski, mis võib teostuda küll harva, kuid selle aset leidmisel osutuda liigseks ühele isikule. Kindlustusandja poolt väljastatud kindlustuspoliisiga ei kõrvaldata riski, vaid pakutakse kahjukannatajale hüvitist selle majanduslike tagajärgede likvideerimiseks.

Enne kindlustuslepingu sõlmimist on oluline vaadata üle ka sotsiaalkindlustuse võimalused.

Sotsiaalkindlustus Eestis jaguneb

(kindlustus-) hüvitisteks ja
riiklikeks toetusteks.

Nende puhul on erinevalt sotsiaalhoolekandest vajalik vaid teatud riski realiseerumine (toitjakaotus, töötus, teatud vanuse saabumine jne), kusjuures isiku individuaalseid vajadusi ei hinnata. Sotsiaalkindlustusskeeme rahastatakse kohustuslikest maksudest või maksetest, vabatahtlikest osamaksetest või riigieelarvest üldistest maksudest.

Eestis on kohustusliku kindlustusena loodud

Eesti ravikindlustus on solidaarne, mis tähendab, et haigestumise korral ei sõltu raviteenuse maksumus, mille haigekassa inimese eest raviasutusele tasub konkreetse inimese eest makstud sotsiaalmaksu suurusest. 13% iga töötava inimese brutopalgast läheb maksuameti kaudu haigekassale ravikindlustuse eelarveks. Töötava elanikkonna eest makstud sotsiaalmaksust tasub haigekassa ka mittetöötavate inimeste (lapsed, vanurid) ravikulud.

Kui reisitakse Euroopa Liidu territooriumil, on vaja, et oleks kaasas Euroopa ravikindlustuskaart või selle asendussertifikaat.

Juhul, kui sotsiaalkindlustused ei paku piisavat katet, siis on võimalik riske täiendavalt maandada kindlustusandjatega täiendavad kindlustuslepingud sõlmides.

On hulk riske, mida sotsiaalkindlustus ei kata kunagi:

Varakindlustuse olemasolul makstakse kindlustusvõtjale kahjutasu. Varakindlustus pakub erinevaid kindlustuskaitsetüüpe väliste sündmuste tagajärjel tekkivate otseste varakahjude katteks.

Kinnisvara kindlustuse puhul kindlustatakse ehitis näiteks tule- ja veeõnnetuse, murdvarguse või muude riskide vastu.

Koduse vara ehk sisustuse kindlustuse kindlustusleping defineerib täpselt, millist sisustuse osa see katab. Siin on lepingu oluline osa vara nimekiri, kuhu märgitakse kõik kindlustavad esemed (nt mööbel või elektroonikaseadmed).

Reisikindlustus on komplekskindlustus, mis kätkeb endas kaitset reisil toimuvate õnnetusjuhtumite ja nendega kaasnevate kulude vastu ning maandab õnnetusjuhtumisriskid üldjuhul ükskõik millisesse maailma riiki reisimisel.

Kohustusliku liikluskindlustuse korral korvab kannatanu liikluskahjud liiklusõnnetuse põhjustaja autojuhi kindlustusselts. Sõidukikindlustus ehk kaskokindlustus on vabatahtlik.

Vastutuskindlustuse eesmärk on hüvitada kahjukannatajale kindlustusvõtja teo või tegematajätmise läbi toimunud kahju.

Mõned kindlustused võivad olla kohustuslikud tulenevalt seadusest. Eestis on selliseks näiteks kohustuslik liikluskindlustus.

Mida ja milleks kindlustada?

Kindlustus tugineb kindlustusvõtja ja kindlustusandja vahel sõlmitavale kirjalikus vormis kokkuleppele ehk kindlustuslepingule. Kindlustuslepingu sõlmimisele eelneb kindlustusavalduse esitamine, millele järgneb kahepoolse kokkuleppe allkirjastamine koos mõlema poole õiguste ja kohustustega, mis leiavad kajastamist kindlustuslepingu tingimustes.

Kindlustuslepinguga kohustub kindlustusvõtja tasuma lepingus kokku lepitud kindlustusmakseid ja täitma muid lepingust tulenevaid kohustusi ning kindlustusandja kohustub kindlustusjuhtumi saabumisel välja maksma kindlustussumma või selle osa ja täitma muid lepingust tulenevaid kohustusi. Kindlustuslepingu sõlmimise kinnituseks väljastatakse kindlustuspoliis.

Mõistmaks, millised on kindlustusvõtja õigused ja kohustused ning kindlustusega kaetavad riskid, on väga oluline võtta endale aega ja enne kindlustuslepingu sõlmimist kindlustustingimused põhjalikult läbi lugeda. NB! Eriti oluline on lugeda väikeses kirjas teksti.

Kuna kaetavad riskid ja tasud selle eest võivad oluliselt erineda erinevates kindlustusseltsides, siis on oluline võtta kindlustuspakkumised mitmetest kindlustusseltsidest ja neid enne lõpliku kindlustuslepingu sõlmimist võrrelda.

Pööra tähelepanu selle, et kindlustusleping sisaldaks just sobivate riskide katmist ning ei kataks riske, mis on maandatud riigi poolt või mõne teise kindlustuspoliisiga.

Ära karda pöörduda nt kindlustusmaakleri või nõustaja poole, et küsida täiendavat abi. Parima kindlustuspakkumise leidmine ei pruugi olla lihtne!

Kindlustuse maksumus sõltub sellest, milliseid riske maandatakse. Kindlustuslepingud riskide vastu, mille tõenäosus on suurem, maksavad rohkem kui madalama juhtumistõenäosusega kindlustuslepingud.

Kindlustusmakset on võimalik vähendada, valides kõrgema omavastutuse. Omavastutus on summa, mille ulatuses peab kindlustusvõtja kahjujuhtumi korral ise kulutusi kandma. Omavastutuse suuruse üle tuleb kindlustusvõtjal hoolikalt mõelda. Kehtib reegel, et mida madalam on omavastutus, seda kõrgem on kindlustusmakse.

Kas kindlustada saab kõiki riske? Kas kõik riskid peavad olema kindlustatud?

Kõik riskid ei saa olla kindlustatud. Kindlustusandja võtab enda kanda ainult need riskid, mida on võimalik hinnata rahas, et küsida kindlustusvõtjalt põhjendatud suurusega kindlustusmakseid. Kahju ei saa olla katastroofiline ehk tõenäosus kõikide või suurema osa kindlustatavate objektide hävimiseks peab olema nullilähedane (nt sõja puhul).

Hoidmaks kindlustusmakse suuruse mõistlikul tasemel võidakse mõningad riskid ka välistada. Nt mõningad spordialad võivad olla kindlustuslepingus välistatud, sest nendega tegelemisel on õnnetuse risk väga suur.

Kindlustustingimused sisaldavad alati palju punkte, mis kirjeldavad millised on mõlema lepingu osapoole õigused ja kohustused, millised riskid ja millistel tingimustel on kaetud ning millised on kindlustuslepingu välistused.

Sageli on võimalik kokkuleppel kindlustusandjaga täiendava kindlustusmakse eest maandada ka standardlepinguga katmata riske. Välistusi lisatakse tihti selleks, et välistada selliste kahjude katmine, mida kindlustusvõtja ise oleks saanud ära hoida, kui ta oleks tegutsenud piisava hoolikusega. Nii näiteks tihtipeale kindlustusselts ei kata kahjusid, mis tulenevad kindlustusvõtja hoolimatusest:
sõiduki vargus juhul, kui kindlustusvõtja unustas võtmed autosse või vargus korterist, kui kindlustusvõtja unustas ukse kodust lahkudes lukustamata;
õnnetuse põhjustamine joobes auto juhtimisel.

Majapidamised omavad tihti mitmeid kindlustusi, mis katavad erinevaid riske. Seejuures tuleks vältida olukorda, kus samad riskid on maandatud erinevate kindlustuslepingutega. See, et riskide maandamise eest makstakse topelt, ei tähenda, et neid hüvitatakse samuti topelt. Kindlustusseltsid lisavad tingimustesse välistusi just selleks, et vältida topelthüvitamist.

Lisateavet: