Sarnaselt muu maailmaga on just tänu tehnoloogia kiirele arengule ja uute toodete loomisele muutunud keerulisemaks ka finantsteenused. Sellest tulenevalt kasvab vajadus uute teadmiste ja oskuste järele, mis toetaksid igapäevast otsuste langetamist. Kunagi varem ei ole nii palju tarbijaid olnud sunnitud ise silmitsi seisma nii paljude finantsteenustega.
Tänases majanduskeskkonnas ei suuda riik kindlustada oma kodanikele pensionipõlveks tavapärast elustandardit ja iga inimene peab ise võtma vastutuse oma tuleviku osas. See eeldab finantskirjaoskust, mida omandatakse elukestva õppe kaudu alates lapsepõlvest kuni ajani, millal sellest oskusest saab elu loomulik osa.
On ilmselge, et tänapäeva noored võtavad oma elus oluliselt rohkem finantskohustusi kui tegid seda nende vanemad. Samas on uuringud näidanud, et vanema generatsiooniga võrreldes ei mõista noored kui vähekogenud tarbijad sügavuti selle vastutuse olemust.
Kogemused on näidanud, et tarbijate koolitusega tuleb alustada nii vara kui võimalik. Just sellepärast on oluline koolitada õpetajaid vabatahtlikult andma finantsalaseid baasteadmisi kooliealistele lastele. Selle eesmärgi saavutamiseks pakub Euroopa Komisjon DOLCETA projekti kaudu õpetajatele võimalust õppida tundma finantsteenuseid.
Koolitatud ja enesekindel tarbija on võimeline tegema indiviidina põhjendatud ja ratsionaalseid valikuid. Selline tarbija toetab nii otseselt kui ka kaudselt majandust ja konkurentsivõimet, luues eeliseid ka teistele tarbijatele, näiteks hinna, aga miks ka mitte valiku ja kvaliteedi osas.
Ühinedes omavad tarbijad kollektiivset mõjujõudu - haritud ja informeeritud tarbijad on vajadusel võimelised kasutama teadlikult tarbijakaitse loodud võimalusi ning saama õigusega väljateenitud hüvitisi.
Kaasaegsed kommunikatsiooni ja turunduse meetodid ning tarbimisvõimalused suurendavad veelgi tarbijakoolituse olulisust. Senisest informeeritud tarbijast peab kujunema haritud ja vastutustundlik tarbija. See väide on erineval moel õige igas eluetapis, kuid tänapäeval on isegi väikesed lapsed kaasatud tarbimisprotsessi. Nemadki peavad mõistma, kuidas rahaasjad toimivad. Omandades vastutustundlikud kombed juba lapsepõlves, suudetakse vältida hilisemaid võimalikke probleeme noorukieas.
Kõikide tarbijate, kuid eriti laste ja noorukite jaoks ei ole teavet piisavalt või on see on liiga passiivne. Vajalik on mitte ainult teadmised, vaid haridus ja haritus ehk valmisolek aktiivseks osalemiseks aeg-ajalt esinevates ühiskonna ja indiviidi vahelistes huvi- ja mõjukonfliktides. Tarbijate koolitamine peab kujundama hoiakuid, teadmisi ja oskusi, mis aitavad kaasa enesekindluse saavutamisele nii kodumaistes kui piiriülestes tehingutes. Finantsvaldkond tuleb muuta lihtsaks ning selle õppimine põnevaks mänguks.
Seatud eesmärgi saavutamiseks vajavad noored tarbijad teadmisi ja arusaamist, et osata:
Kõik need oskused eeldavad võimet küsida küsimusi, et saada asjakohaseid vastuseid. Õppija ei saagi leida vastuseid, kui ta ei oska esitada küsimusi. Finantsalase silmaringi laiendamine arendab oskust formuleerida asjakohaseid küsimusi, kommunikeerida ning leida sobivad vastused.
Finantskirjaoskuse peatüki eesmärk on pakkuda ideid, praktilist õppematerjali ja konkreetseid metoodilisi vahendeid igale õpetajale, kes soovib lisada majandusõpet oma tundidesse ja lihtsustada nende tundide ettevalmistamist. Finantskirjaoskust on vaja kõigile. Selleks ei pea olema majandusteooria üliõpilane, et oma finantskirjaoskust arendada.
Selleks on neljal teemal:
Euroopa Komisjonil on finantshariduse kohta oma koduleht. Sealt leiab ka eestikeelse finantskoolituse teemat käsitleva 9-leheküljelise dokumendi.