Raha

Raha

Selgitusi

Rahast räägime iga päev, kuid väga mitmes tähenduses. Raha mõiste on läbi aegade omanud väga erinevat tähendust. Näiteks

1. mündid ja paberraha ehk raha kui sularaha – „Kui palju sulle täna taskuraha anti?“
2. raha kui rikkus – „Bill Gates’il on palju raha.“
3. raha kui sissetulek – „Pankurile makstakse tema töö eest kindlasti palju raha.“

Majandusteaduse mõistes võib raha defineerida kui hüviste ehk kaupade ja teenuste vastu vahetamiseks mõeldud korduvkasutatavat üldtunnustatud instrumenti. Sellest tulenevalt on raha peamised omadused:

• standardiseeritus,
• aktsepteeritavus,
• jaotatavus,
• kaasaskantavus,
• säilivus.

Raha funktsioonid

Raha funktsioonid majanduses on järgmised:

• Raha kui maksevahend

Maksevahendi funktsiooni täidab raha siis, kui seda kasutatakse kauba või teenuse eest tasumisel: näiteks kaupluses toidu eest maksmisel.

Raha olemasolu lihtsustab oluliselt kaupade ja teenuste vahetust ning seega ka majanduslikku tegevust. Kujutagem ette majandust, kus ei ole raha – barterkaubandust, kus kõiki kaupu ja teenuseid vahetatakse kaupade ja teenuste vastu. Selline vahetus eeldab kedagi, kes vajab meie pakutavat kaupa ja ühtlasi pakub meie nõutud kaupa. Vastasel juhul lihtsalt kaupade vahetust ei toimu. Selline vahetusmeetod muudab majanduse tohutult keeruliseks ning suurendab oluliselt tehingukulusid. Seega kasutatakse kaasaegsetes arenenud riikides tehingukulude vähendamiseks ja vahetusprotsessi kiirendamiseks maksevahendina raha.

• Raha kui väärtuse mõõt

Raha on kõige levinum majandusliku väärtuse mõõt. Väärtuse mõõdu funktsiooni täidab raha siis, kui selle abil väljendatakse kaupade hindu. Seega omab raha ühte võimalust mõõtmiseks ja võrdlemiseks. Peale selle, et raha võimaldab võrrelda erinevate kaupade hindu, lihtsustab see oluliselt raamatupidamist.

• Raha kui akumulatsiooni ja laenamise vahend

Kohe, kui raha muutub kõigi poolt tunnustatud maksevahendiks ja väärtuse mõõduks, saab temast ka akumulatsioonivahend, sest ta kujutab endast üldistatud ostujõudu. Raha võimaldab tarbimise aega valida ning tulusid ja kulusid paremini planeerida. Inimene, kellel on raha, saab selle eest kohe soovitud kaupa osta.

Raha on hea akumulatsioonivahend ootamatute kulutuste katteks. Inimesed kasutavad osa oma sissetulekust tarbimiseks ja osa oma sissetulekust säästmiseks. Säästmiseks saab kasutada erinevaid võimalusi – võlakirjad, aktsiad, kinnisvara või isegi tarbekaubad. Samas ei saa muul moel (väärtpaberitena, kinnisvarana jne) akumuleeritud vara iga kord kaotusi kandmata rahaks vahetada.

Siiski on raha hea akumulatsioonivahend vaid stabiilsete või alanevate hindade korral. Kui hinnad tõusevad, siis raha ostujõud ja säästude tegelik väärtus vähenevad – vt Inflatsioon

Kuid miks siiski eelistavad inimesed kogu maailmas oma vara hoida kõige enam rahas? Õige vastus sellele küsimusele on likviidsus. Raha on kõige likviidsem vara – seda saab kergelt ja kiiresti vahetada millegi muu vastu.

Eesti raha ajalugu

Iidsetel aegadel kasutati Eestis nagu mujalgi rahana igasuguseid kaupu (ehteid, loomanahku, relvi jne). Esimesed kirjalikud teated müntide vermimise kohta Tallinnas ja Tartus pärinevad 1265. aastast, tõenäoliselt vermiti münte aga juba 1250ndatel aastatel.

Alates 20. juunist 1992 on Eesti Vabariigis ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eesti kroon. Seisuga juuli 2010 on Eesti krooni kursis euro suhtes 1 euro = 15,6466 krooni. Järgnevalt leheküljelt on võimalik leida Eesti krooni näidised.

Alates 1. jaanuarist 2011 on Eestis kasutusel euro.

Rahvusvaheline raha

Riigi seisukohalt eristatakse tema oma omavaluutat (ingl.k national currency) ja teiste riikide ehk välisvaluutat (ingl. k foreign currency). Omavaluutat kasutatakse siseriiklikus rahakäibes ja välisvaluuta on mis tahes välisriigi raha. Valuuta vahetamise vajaduse kohta võib tuua hulgaliselt näiteid: tavakodanikud, kes külastades välisriike vahetavad oma riigi raha välisriigi valuuta vastu. Valuutatehingutes on väga tähtis valuutakurss.

Valuutakursid

Valuutakurss on ühe riigi valuutaühiku hind mingi teise riigi valuuta ühikutes. Näiteks 1 euro = 15,6466 krooni või 1 kroon = 0,0639 eurot.

Devalvatsioon on valuuta väärtuse vähenemine teise valuuta suhtes. Devalveeritud valuuta on odavam või vähemväärtuslik. Seetõttu on seda võimalik vahetada (või osta) väiksema koguse välisvaluuta eest. Kui 1 USA dollar vahetatakse 1 euro ($1/ €1) vastu kursiga 1.20 USD/ 1 euro, siis tähendab see, et dollari väärtus on väiksem euro väärtusest. Seega eurot hinnatakse dollari suhtes kõrgemalt.

Lisateavet:

• Zirnask, V., Liikane, K. (1994). Raha, pangad ja finantsturud – I osa. HP Toimetised 1994
• Bailey, G., Law, F. (2007). Raha ajalugu. Kirjastus Argo.
• Bailey, G., Law, F. (2007). Sinu raha. Kirjastus Argo.
• Leimus, I., Erelt, P., Laar, M., Sakk I. (2006). Eestlase raha läbi aegade. Eesti Ekspressi Kirjastus.
• Kelder, J. (koost.). Eesti rahareform 1992. Kirjastus 99
• Eesti Panga koduleht
• Euroopa Keskpanga koduleht

Käesoleva teabelehe printversiooni leiad siit: